RLV: India esimene korduvkasutatav kosmosesüstik

RLV-tehnoloogia demonstratsioon (RLV-TD), mille eesmärk on lõpuks viia satelliidid Maa ümber orbiidile ja seejärel uuesti atmosfääri siseneda, viiakse üles tahkel rakettmootoril.

Üheksa meetri pikkune rakett kaalub 11 tonni.

India on valmis esmaspäeval Andhra Pradeshis asuvast Sriharikota kosmodroomist pärit eksperimentaalse põlisrahvaste tiivulise korduvkasutatava kanderaketi (RLV) esmasaatmiseks.

RLV-tehnoloogia demonstratsioon (RLV-TD), mille eesmärk on lõpuks viia satelliidid Maa ümber orbiidile ja seejärel uuesti atmosfääri siseneda, viiakse üles tahkel rakettmootoril. Üheksa meetri pikkune rakett kaalub 11 tonni.

JUST IN: RLV-TD, India esimene korduvkasutatav kosmosesüstik, startis Sriharikotast

RLV-TD stardiaken on kell 7.00–11.00, ütles ISRO kõrge ametnik.

Välimuselt väga sarnane USA kosmosesüstikuga, topeltdeltatiivaline RLV-TD on lõplikust versioonist peaaegu kuus korda väiksem mastaapmudel. 6,5 m pikkune 'lennuki' sarnane konstruktsioon kaalub 1,75 tonni ja see tõstetakse atmosfääri spetsiaalse raketivõimendiga.

RLV-TD-d kirjeldatakse kui väga esialgset sammu korduvkasutatava raketi väljatöötamisel, mille lõplik versioon võtab eeldatavasti aega 10-15 aastat.

[seotud postitus]

India kosmoseuuringute organisatsiooni (ISRO) esimees Kiran Kumar ütles eksperimentaalse RLV tähtsust selgitades, et see on sisuliselt India katse vähendada kosmose infrastruktuuri loomise kulusid.

Me kavandame esimest korda tiibadega keha, mis tuleb kosmosest tagasi... Me stardime Sriharikotast ja lennukitaoline tiivuline keha maandub ookeanis, Bengali lahes. Lõppkokkuvõttes on eesmärk see, et see tiivuline keha tuleb ja maandub Sriharikota saarele, ütles Kumar PTI-le.

RLV-de (mida mõnikord nimetatakse kosmoseveokiks või kosmosesüstikuks) väljatöötamine ei ole olnud ISRO peamine prioriteet, mis ilmneb tõsiasjast, et tehnoloogiat ei ole tutvustatud hoolimata sellest, et RLV arendusprogramm on kuue aasta jooksul ettevalmistamisel. juba seitse aastat.

Ühest esimestest RLV katsetest kuulutas ISRO välja juba 2010. aastal, kuid see lükkas tehnilistel põhjustel edasi. Teisele vihjati 2015. aastal, kuid see oli jällegi tehniliste probleemide tõttu maandatud.

Viimastel aastatel on ISRO suur osa tähelepanust keskendunud raskete tõstetega geosünkroonse satelliidi kanderaketi (GSLV) ja selle tipptasemel versiooni GSLV-Mk III arendamisele, et võimaldada kosmoseorganisatsioonil tungida tulusale turule. suurte, üle 2000 kg kaaluvate sidesatelliitide orbiidile saatmine.

USA valitsuse 2011. aasta otsus sulgeda NASA kosmosesüstiku programm elujõulisuse tõttu, põhjustas samuti huvi languse RLV arendamise vastu ISRO-s.

Näib, et ISRO uusi jõupingutusi on taaselustanud kogu maailmas taastunud huvi eraettevõtete, nagu Elon Muski asutatud USA-s SpaceX, teedrajavate jõupingutuste tõttu kuluefektiivsete kanderakettide loomise vastu, mis suudavad oma eluea jooksul sadu kordi kosmosesse lennata. .

Esmaspäeval lennutatakse tehnoloogia RLV demonstraator 70 km kõrgusele taevasse, enne kui see merre maale tagasi tuuakse. Ülihelikiirusega lennueksperimendina tuntud missioon kestab eeldatavalt umbes 10 minutit õhkutõusmisest allavooluni.

Hüperhelilennukatsele (HEX) järgneb maandumiskatse (LEX), tagasilennu katse (REX) ja scramjet tõukejõu katse (SPEX).

Kuigi sellised ettevõtted nagu SpaceX on loobunud oma RLV-plaanis tiibadega kosmoselennukite kasutamisest, leiab ISRO, et tiibadega kosmoselaev tagab maandumisel suurema täpsuse.

Kuigi mehitatud kosmoselennud on RLV-de lõppeesmärk, on peamine eelis kosmosesaatmise kulude vähendamine ja kosmosereiside taskukohasemaks muutmine. Kosmosele juurdepääsu hind on kosmoseuuringute ja kosmose kasutamise peamine hoiatav tegur. ISRO andmetel on korduvkasutatav kanderakett üksmeelne lahendus odava, usaldusväärse ja tellitava kosmosepääsu saavutamiseks.

Ligi 80–87 protsenti kosmosekanderaketi kuludest läheb sõiduki konstruktsiooni. Propellantide maksumus on sellega võrreldes minimaalne. Vikram Sarabhai kosmosekeskuse direktor dr K Sivan ütleb, et RLV-de abil saab stardikulusid vähendada peaaegu 80 protsenti.